Citroën C5 Aircross
C5 Aircross üllatab kohe kindlasti. Kolmepäevasel testsõidul selgus, et bensiini ja elektri koostöös saab pistikhübriidiga vägagi särtsakalt ning jõuliselt edasi liikuda. Lisaks on uuenenud disainiga linnamaasturil mugav vedrustus ja esiistmed pakuvad isegi kassikäpamassaaži.
Citroën C5 Aircrossi testimiseks võtsime ette sõidu Ida-Virumaale. Teekonna alguspunktiks oli Tallinna külje all asuv parkimisplats, millelt leidsime tumesinise C5 Aircrossi ühteaegu voolujooneliselt ja jõuliselt mõjuva disaini järgi kergesti üles.
Linnamaasturi valuveljed nägid samuti igati uhked, isegi veidi edevad välja ja tuled on masinal igati elegantsed. Rohkem imetlemiseks mahti polnudki, sest kohe tehti meile lühiülevaade, kuidas toimib automaatkäigukastiga linnamaasturi juhiabisüsteem, kuhu lasta kütus ja kuidas autot laadida, ning sõit võiski alata.
Esimene tähelepanek sõitu alustades oli muidugi see, et auto on elektriga sõites harjumatult vaikne. Sama võib tegelikult öelda ka linnas hübriidsõidurežiimi kasutamise kohta ning isegi maanteel on kuulda vaid rehvide heli – siinkohal mängivad ilmselt rolli ka akustiliselt lamineeritud eesmised aknad.
Nutikas juhiabisüsteem
Kuna Peterburi maantee, mida mööda päikese ja vihmaseguse ilmaga Narva-Jõesuu poole vurasime, on mõnusalt sirge, saime kohe võtta aega, et auto juhiabisüsteemi katsetama hakata. Heaks lahenduseks on keskkonsooliga ühel joonel ja silmade kõrgusel paiknev puuteekraan, mis teeb informatsiooni jälgimise väga mugavaks.
Eriti põnev on ekraanilt vaadata, mismoodi kuvatakse hübriidajami tööd – vaataks nagu auto nutikella või terviseäppi.
Navigatsioonipildi võib ka otse rooli ees olevale ekraanile kuvada, mis on juhile veelgi mugavam. Päris kõiki funktsioone rooli alla üle kanda ei saa ja pole vajagi, sest kõik see, mis juhile justnimelt sõitmise hõlbustamiseks vajalik on, sinna ka ilmub. Infot saab ekraanilt palju, aga see kõik on nii loogiliselt liigendatud, et mingit segadust ei teki. Ja kui juhtubki roolis olema inimene, kes tahab kursis olla vaid elementaarsega, on seegi võimalik. Nimelt on võimalik rooli taga olevale ekraanile kuvada ka minimaalse infohulga näidiku – nii on silme ees vaid kõige vajalikum.
Eriti rõõmustas aga see, et telefonile mõeldud koht on ühtlasi juhtmevaba laadija, mis teeb elu palju mugavamaks. Avastasime, et Apple Car Play jaoks on vaja juhet, aga see oli meil juhtumisi olemas ja nii läks vahepeal ka Waze käiku.
Kallistavad istmed
Autosse istumisest peale kiitsime kaaslasega kordamööda justkui sõitja keha järgi tehtud istmeid, mis olid ülimugavad, võttes nii juhi kui ka kõrvalistuja oma pehmesse turvalisesse embusesse. Kuna siinkirjutaja katsetas esmalt kõrvalistuja rolli, möödus järgnev pooltund erinevaid massaažifunktsioone testides ja nautides. Kassikäpafunktsioon sai kohe lemmikuks. Ehkki olime plaaninud esimeses bensiinijaamas kohad vahetada, olin mina kõrvalistmel juba ka enda nurrufunktsiooni tööle pannud ega soovinud sealt kusagile liikuda. Siis sain aga teada, et samasugust lõõgastavat massaaži saab ka roolisolija endale lubada ja pole kõrvalistuja nii priviligeeritud midagi.
Hindasin käte-jalgade ja silmadega salongi ruumikust ning mugavust. Mõlemat jagub piisavalt. Ma ei ole muidugi ka eriti suur. Keskmises mõõdus inimesel on selles autos olemiseks igatahes ruumi küll ja veel, tagaritta mahub ka kaasreisijaid.
Autosse istudes olime juba täheldanud, et kõik tagumised istmed on eraldi kallutatavad ja pistikhübriidi kohta on sel sõidukil ka täiesti arvestatava suurusega pakiruum.
Mis kohe eriti sümpatiseerib, on see, et panipaiku on autos piisavalt ja need on ka mahukad. Isegi ukse sees olev sahtel on mõnusa suurusega ja mahutas naiste käekoti kenasti ära. Lemmikuks asjade ära panemise kohaks sai käetoe sees olev laegas, kuhu võis jahtuma libistada kohe mitu-mitu suurt veepudelit. Ja ruumi jäi veel kõvasti ülegi.
Meeldiv sõidukogemus
Vahetasime Toilasse jõudes kohti ja sain autot nii sel päeval kui ka järgnevatel katsetada nii maanteel kui ka külavaheteedel. Rool kuulab sõna igati kenasti, kiirendused on särtsakad ja piduripedaalil tekib juhiga kohe hea koostöö. Highway Driver Assist on tasemel ja kui adaptiivne püsikiirushoidja ongi maanteel igati enesestmõistetav, siis minu jaoks oli uus kogemus see, kuidas auto sind ise valgete joonte vahele sätib ehk oma sõidureas hoiab. Proovisin korra käed rooli küljest ka lahti lasta, aga sain kohe autolt noomida ja käsu käed roolile tagasi panna.
Kuna tegemist on pistikhübriidiga, teeb auto mõne valiku ka täiesti iseseisvalt. Näiteks valis ta olenevalt olukorrast sõidurežiimi Electric, Hybrid või Sport. Möödasõidud on Citroën C5 Aircrossiga täiesti probleemivabad, sest selleks on linnamaasturil küllaldaselt kiirendusvõimekust.
Teadupärast saab Toila, Sillamäe, Narva-Jõesuu ja Narva vahel kulgeda ka mööda väiksemaid teid ning just seal tulid ilmsiks mitmed auto omadused, mis sõidukogemuse eriti meeldivaks teevad. Näiteks istmete vedrustust ei kiideta selle mudeli puhul asjata. Maantee ebatasasused, väiksemate teede künnised ja pisikünkad ei anna istmiku all endast sugugi ebamugavalt märku. Sillamäe promenaadi ja Toila Mereresto juures parkides kogesime, et ka manööverdamises on auto igati osav.
Viisime ennast enne sõitu kurssi infoga, et pistikhübriidse jõuajamiga versioon lubab igapäevaseid sõite kuni 55 km ulatuses teha elektriliselt ja et pikemate sõitude jaoks on bensiinimootor. Auto laeb ennast muidugi sõidu jooksul ka ise, ent tahtsime talle kusagil igal juhul ka juhtme külge panna. Selgus, et kahes meie peatuskohas oli see võimalus täiesti olemas – laadisime oma pistikhübriidi nii Toila SPA hotelli juures kui ka Karukella puhkemaja ees ja peab ütlema, et see oli väga mugav.
Kokkuvõttes: igati trendikas linnamaastur, millel on jõudu, elegantsi, särtsu ja nutikust.
Uus Citroën C5 Aircross | Stiilne, mugav ja mitmekülgne
