FOTOD | Riia on üllatusi täis: vaata, mida kõike siit leida võib

Meie sõitsime Riiga tema sünnipäeva eelõhtul. Saabusime otsekui lõunamaale – mida Läti meie suhtes tegelikult ju ongi –, nautisime kuumust ja päikesepaistet. Õhtusöögiks kohtusime linna sünnipäevaüritusi vedava meeskonnaga, kuhu kuulusid Riia sünnipäevafestivali korraldamise võtmeisikud Līna Birzaka-Priekule ja Mārtiņš Mielavs ning Riia investeerimis- ja turismiagentuuri (RITA) esindaja Rita Pētersone. Õhtustasime legendaarses 3 Koka Restoranis „Tam labam būs augt“ (tõlkes „Hea peab kasvama“), kus meile serveeriti tõeliselt maitsev viiekäiguline õhtusöök. Enne kui siit saab jutuga edasi minna, on vaja näidata pilte nendest toitudest:

Maitsva toidu kõrvale rääkisid festivali kuraator Līna ja ürituste korraldaja Mārtiņš, kuidas kõik see, mis Riias praegu toimub, teoks sai. Līna sõnul on jooksmist olnud kõvasti ja pole vahet ööl ega päeval, kui töö tahab tegemist. Õhtusöögi ajal muutus ilm õues kardinaalselt ja nii tegid nii Līna kui Mārtiņš ärevaid telefonikõnesid, et kuidas on olukord droonišõu ettevalmistamisega. Õnneks said nad siiski kõik viis toidukäiku lõpuni nautida, kuid kohe kui magustoit kõhus, pidid nad tulekahjusid kustutama jooksma. Meie Ritaga saime päris rahulikult Lucavsale saare poole liikuma hakata.

Nagu juba võis vihjest aru saada, hakkas meie õhtusöögi ajal akna taga äkki kõvasti paduvihma sadama ja müristama. Kui restoranist väljusime, voolasid tänaval ojad ja hiljem juba jõed – sellest õhtust jõudis ka Eesti meediasse uudis Riia üleujutusest. Sellegipoolest leidsime endale Boldi ja sõitsime Lucavsala saarele, kus pidi peagi algama võimas droonišõu. Vaatamata vihmale oli saarele kogunenud tuhandeid inimesi, kes kõik šõud ootasid. Lucavsala saar on ehk paljudele eestlastelegi tuttav, sest seal on toimunud mitmeid suuri kontserte, näiteks on seal esinenud Rammstein, Ed Sheeran ja Foo Fighters, lisaks on saar olnud juba kaks aastat Positivus Festivali toimumispaik.

Droonišõu algust lükati ilma tõttu mitu korda edasi, aga lõpuks see siiski toimus ja oli väärt kogu ootamist. Vaata fotosid droonišõust:

Kuid see ei jäänud õhtu ainsaks šõuks. Juba samal ajal alustas võimas põuavälgu šõu, millist meie silmad küll varem näinud polnud. Terve taevas sähvis kui hull, see vaatepilt oli hoopis teistmoodi elamus kui droonišõu – iga loodusearmastaja on sellise kogemuse üle õnnelik.

Idüll Āgenskalnsis

Järgmine hommik Riias tervitas taas kuuma päikesepaistega. Meie asusime teele avastama Riia üht huvitavamat linnaosa – Āgenskalnsi.

Āgenskalnsi asumile on 17. sajandil nime andnud Švarcmuiža mõis, mida omal ajal kutsuti omanik Heinrich von Hageni järgi Hagenshofiks. Aastal 1785 liideti piirkond Riia linnaga, kuid algul oli see suvilate ja suvemõisate piirkond. Asumi suurem areng algas 19. sajandil pärast 1812. aasta isamaasõda. Asumisse kerkisid turg ja kirik. Asumi territooriumil on märkimisväärselt palju 19. sajandil püstitatud puidust maju.

Āgenskalns on väga armas linnaosa, kus on rahulik jalutada ja huvitava arhitektuuriga maju uudistada. Kuna olen sündinud väikesel tänaval Pärnu jõe ääres, on Daugava-äärne Āgenskalns mulle iseäranis kodune. Need jõeäärsed vaiksed tänavad rohelusse mattunud ilusate puust majadega tundub ideaalne elupaik. Kõvasti tekitab nostalgiat ka vana „Melodija“ plaaditehas. Kodune plaadiriiul on ju selle brändi plaate täis ja lapsepõlves sai ikka lugematu arv „Melodija“ plaate kriimuliseks kuulatud. (Nende hulgas muidugi ka maailma parima lätlase Raimonds Paulsi plaadid.)

Vaata fotosid armsast Āgenskalnsist:

Āgenskalns Market

Āgenskalnsi turuhoone on üks 20. sajandi ratsionaalse juugendstiili näiteid. Restaureeritud turuhoone sai valmis eelmise aasta mais ja praeguseks on see saanud populaarseks kogunemiskohaks, kust osta endale kõikvõimalikku värsket kraami ja einestada turuhoone teise korruse mõnusates restoranides.

Āgenskalnsi turule on antud riikliku kultuurimälestise staatus. 1914. aastal ehitatud turupaviljon restaureeriti põhjalikult aastatel 2018–2022 ja lisati algsele kontseptsioonile mitmeid kelmikaid aksessuaare nagu näiteks imelised Itaaliast pärit lühtrid.

Pärast linnatuuri kõrvetava päikese all polnud mingit muud valikut, kui otsida üles linna parim ujumiskoht. Jalad (või õigemini taas Boldi rattad) viisid meid tagasi Lucavsale saarele, kust leidsime eest armsa väikese ranna. Pea ees Daugavasse hüpata oli sel kuumal päeval lihtsalt taevalik. Pärast pikka ujumist oli vaim taas värske ja valmis osalema Riia suurel sünnipäevapeol.

Suurel Riia sünnipäevakontserdil Toomväljakul andis pärastlõunal võimsa etenduse eelmise aasta Eurovisioni võitja, Ukraina bänd Kalush Orchestra ning õhtul esinesid lätlaste armastatuimad artistid Mikelis Putniņš, Maska koor, Gustavo, Aija Andreeva, Ieva Akuratere, Kristine Pazhe, Ilona Bagele, Daumants Kalniņš ja Janis Apeinis. Rahvast oli taas murdu ja inimesed nautisid kontserti erilise hooga.

Vaata fotosid Riia sünnipäevakontserdist:

Terve Riia vanalinn oli sellel õhtul kui mingi lõunamaa kuurort, paksult täis kõrgendatud meeleolus inimesi, kes jutustasid omavahel, kuulasid kontserti, sõid ja jõid. Pop-up tänavarestoranidest võis saada kõike, alates grillvorstist kuni vähkide ja austriteni ning õllest šampanjani. Inimesed nautisid elu.

Oma kolmanda Riia-päeva kuulutasime Art Nouveau päevaks. Läti pealinn on suurima juugendstiilis arhitektuuri kontsentratsiooniga linn maailmas – umbes üks kolmandik Riia kesklinna majadest on just selles stiilis, suurem osa neist ehitatud kiire majanduskasvu ajal aastatel 1904–1914.

Muidugi seadsime sammud Art Nouveau Districtile, mis asub kesklinnas Alberta ja Elizabetes tänavatel ja nende ümber. Seal saab jalutada, pea kuklas, ja imetleda kõiki detaile neil imelistel majadel, mis tänavaid ääristavad. Mida me tegimegi, kuni kael kangeks jäi.

Vaata fotosid Art Nouveau Districtist:

Muidugi lõpetasime me oma teemapäeva Art Nouveau muuseumis, mis asub sealsamas Alberta tänaval ilmakuulsa Läti arhitekti Konstantīns Pēkšēnsi endises elumajas. Maja on tõsiselt muljetavaldav nii seest kui väljast. Allkorrusel asub Art Nouveau muuseum ja üleval – kui jõuad sellest imekaunist, kuid lõputust keerdtrepist üles ronida –, saad imetleda Konstantīns Pēkšēnsi elu- ja tööruume. Kuidas see mees küll neist treppidest iga päev üles ja alla käis? Ehk ei käinudki, sest elades sellises kohas, pole õue vajagi, pealegi oli tal ju suur terrass. Vahest käis ainult kord nädalas söögi järel? Noh, seda me teada ei saa.

Vaata galeriid Art Nouveau muuseumist:

Selline meie Riia reis seekord välja kukkus. Kolme päevaga rohkem eksootikat (nii ilma kui vaatamisväärsuste mõttes), kui oleks osanud oodata. Riia võib ju olla meie naaberriigi pealinn, kuid ta ei väsi kunagi üllatamast ja kutsub alati tagasi.

Reisijuhti võõrustas Riga Investment and Tourism Agency (RITA).