Tuhandeks aastaks kõrbeliiva alla mattunud linna hakkasid arheoloogid kutsuma kuldseks linnaks. “See kadunud linn on 1922. aastal avastatud Tutanhamoni haua järel tähtsuselt teine arheoloogiline avastus,” ütles Johns Hopkinsi ülikooli egüptoloogiaprofessor Betsy Brian oma avalduses.

Septembris alanud väljakaevamised Luxori lähedal paljastasid kiiresti mudatellistest seinte ja iidsete esemete võrgustiku. Meeskond oletab, et tegemist on tööstusliku kuningliku metropoliga väljaspool kunagist Teebat.

Keraamiline anum. Foto: Zahi Hawass

Teadlased said linna vanuse dateerida tänu kirjutistele leitud veinianumate kaantel, samuti mudatellistele, mis olid tähistatud kuningas Amenhotep III pitseriga. Umbes 1386–1353 eKr võimul olnud vaarao oli Efnateni isa ja kuulsa Tutanhamoni vanaisa. Tema valitsusaeg oli Egiptuse jaoks suure jõu ja jõukuse periood. Linn näib olevat hüljatud ajal, mil moodustati uus religioon, mis kummardas ainult päikesejumalat Atenit.

Värskelt avastatud linnas on mitu linnaosa, kus asuvad elamud ja halduspiirkonnad, samuti suur pagariäri ja toidu valmistamise ala, telliste ja ehete tootmise töökoda ning kalmistu.

Väljakaevatud inimskelett. Foto: Zahi Hawass

“Loodame avastada puutumatud aaretega täidetud hauad,” ütles Zahi Hawass, riigi endine muististe minister. “Ainult piirkonna edasised väljakaevamised näitavad, mis juhtus 3500 aastat tagasi.”

“See linn on erakordselt ilus,” ütles Kairo egüptoloogiaosakonna Ameerika ülikooli juht Salima Ikram National Geographicule. “Ma arvan, et seda leidu ei saa kuidagi üle hinnata. See on uskumatu.”

Vana-Egiptuse pärandi ja arheoloogia fondi direktor Peter Lacovara ütles Reutersile, et linn on omamoodi justkui Vana-Egiptuse Pompei.

Väljakaevamiste jätkudes loodab meeskond kindlaks teha, kas linn asustati uuesti, kui Tut taastas Teeba kapitooliumiks.

Vaata ka videot väljakaevamistest:

Allikas: Artnet News