Koopafreskod kokkuseotud sparglivartest oleks nagu tõenduseks, et egiptlased tundsid sparglit juba 5000 aastat tagasi ja hindasid teda armastuses kasuliku viljana. Kuna spargel algselt Egiptuses ei kasvanud, jääb see ainult teooriaks. Vaatamata sellele kannab spargel Egiptuses nime "jumalate söök" ja püsima jäänud on arvamus, et seda sõid ainult vaaraod. Kreeklaste jaoks oli spargel tuntud ravimina kui aspáragus acutifólius, mis on tugevama maitsega kui kultuurspargel, mida me täna tunneme. Ei ole aga mingit tõendit, et kreeklased oleksid sparglit ise kasvatanud. Nende jaoks oli maitsest olulisem spargli ravivõime. Seetõttu ei ole üllatav, et esimesed andmed sparglist pärinevad ei kelleltki muult kui arstilt Hippokrateselt (ca 460 - 370 e. m.a). Roomlased olid esimesed, kes sparglit kultiveerima hakkasid, sest roomlasi huvitas põllumajandus rohkem kui kreeklasi. Marcus Portius Cato (ca. 234 - 149 e.m.a.) õpetus, kuidas sparglit kasvatata, viitab sellele, et spargel oli roomlaste seas tuntud aedvili, mida rikkamad roomlased nautida oskasid. Roomlaste jaoks oli spargel juba delikatess ja samas ka afrodisiaakum.

Eeldatavalt olidki roomlased need, kes spargli ka Saksamaale tõid. Ajalooliste allikate järgi tõid ka tagasipöörduvad ristisõdijad spargliseemned juba 13. sajandil endaga kaasa ja kasutama hakati sparglit jällegi ravimina. Samas oli spargel Prantsusmaal ja ka Inglismaal juba 16. sajandi alguses tuntud kui toiduaine, aga Saksamaal sattus ta toidulauale alles sajand hiljem. 17. sajandil eksisteerisid juba sparglipõllud, mis on tänaseni olemas näiteks Berliini lähedal. Esmajärjekorras kasvatati siis küll rohelist sparglit, mida eelistati ka Inglismaal ja Prantsusmaal. Ainult Põhja-Saksamaal kasvatati valget sparglit, mis palju hiljem laiemat kasutust leidis.

Veel 19. sajandil hinnati sparglit vähem tema maitseomaduste ja rohkem raviomaduste pärast ja see pidi alati apteekides olemas olema. Siiski jõudis spargel vürstide söögilauale ja kuningas Ludwig XIV olevat seda isegi talveajal oma roogade valikusse nõudnud. Aastast 1750 on pärit ka juba esimene hollandi kastme retsept. Aastal 1804 valmistati esimene sparglikonservi ja sealt algab ka valge maa all kasvatatud spargli võidukäik.

20. sajandi algus tõi spargli hinnalanguse ja see muutus ka tavainimesele kättesaadavaks. Täna on Saksamaa niinimetatud sparglirahvas ja aastal 2018 söödi nautijate poolt Saksamaal kokku 13300 tonni sparglit. Sellest kogusest aga ei piisa ja seega toodetakse ka Peruus kunagise koloniaallinna Trujillo ümbruses sparglit Saksamaa, aga ka Põhja-Ameerika jaoks. Et valget sparglit maa alt kätte saada, on vaja erilist tehnikat, et juured viga ei saaks, sest nendes peituvad ained, mis valmistavad ette uut sparglit.

Spargel on nautimiseks, ta ei täida kõhtu. Vartes sisalduv asparagiin on vett väljutav ja seega hindavad sparglit ka need, kes hoiavad figuuri, eriti seetõttu, et 90% sellest on vesi ja 100 grammi kohta on selles ainult 20 Kcal. Samas sisaldab spargel aga mineraal- ja kiudaineid ja vitamiine A, C ja E ja mitmeid B-vitamiine. Värske spargli tunnete ära tema heli järgi - kui hõõrute värskeid varsi teineteise vastu, siis on kuulda kriuksuvat heli, spargli tipp peab olema kinnine.

Sparglil on hõrk, kergelt mõru aroom. Kõige paremini sobib spargli juurde valge vähese happelisusega vein. Roheline spargel sobib hästi ka pannil praadimiseks, lisandiks liha ja mereandide juurde. Valget sparglit süüakse klassikaliselt sulatatud võiga või hollandi kastmega. Temast saab kergelt marineerituna teha ka salati ja koortest koos värske koore ja sidrunimahlaga maitsva supi.

RETSEPT

Aga nüüd üks veidi erilisem, aga lihtne retsept nende jaoks, kes tahavad vaheldust klassikalisele sparglile keedetud kartulite, munade, singi ja võiga.

Grillitud koha ahjuspargli ja piparmündi gremolataga

Ahi eelsoojendada 200 °C.

  • Gremolata jaoks: puhastada petersell ja piparmünt, hakkida. Röstida pannil õlis mandlid, kuni on tunda mõnusat aroomi. Hakkida ja lisada petersell-piparmündi segule. Puhastada küüslauk ja lisada pressituna segule. Lisada sidruni riivitud koort. Kellele meeldib, võib lisada ka kappareid.
  • Koorida spargel, eemaldada kuivad otsad. Määrida küpsetusvorm õliga, asetada selle sisse sparglivarred ja segada sisse näpuotsatäis Espelette'i pipart ja meresoola, segada. Jätta ahju 25 minutiks.
  • Sulatada kausis või. Segada sisse värskelt pressitud sidrunimahl ja segada mee ja 1 näpuotsatäie meresoolaga.
  • Võtta spargel 10-12 minutit küpsetusaja lõpust varem välja ja asetada sparglile peale kohafileed nahaga ülespoole. Valada peale võikaste ja mõned punase pipra terad ja panna tagasi ahju küpsema. Kolm minutit enne valmimist lülitada sisse grillimisfunktsioon, et kohanahk saaks krõbedaks.
  • Spargel ja koha asetada taldrikule, lisada juurde gremolata ja süüa koos röstitud saia ja klaasi valge veiniga.